et

rüütel

1 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 14.08.2025

Tähendused

1
rüütliseisusse kuuluv raskerelvastusega ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopas
Sünonüümid
Näited
  • Ta oli sõjamees, rüütel ja lääniisand.
Naabersõnad
omadussõnaga
vapper rüütel õilis keskaegne noor tõeline üllas vahva võitlev ustav tubli
Vapper rüütel tappis lohe ja vabastas kannatava linna tema hirmu alt.
relvastatud rüütel
Lossi oli kogunenud suur hulk võõraid, kelle seas oli ka hulk relvastatud rüütleid.
nimisõnaga
rüütlite aeg võitlus vägi
Samal ajal kogunes suur rüütlite vägi Tarbatu lähedale.
rüütli tiitel
Saksa ordu rüütlid keskaja
Haapsalus taplesid rasketes raudrüüdes keskaja rüütlid.
sõjamees ja rüütel kuningas
Püha Jürist sai sõjameeste ja rüütlite kaitsepühak.
tegusõnaga
rüütel võitleb langeb
Tutvustati, kuidas rüütlid vanal ajal hobuste seljas võitlesid.
Naabersõnad
vapper rüütel õilis keskaegne
1.1
vaimuliku rüütliordu liige
Näited
  • Ordusse astunud rüütlid andsid tavapärase mungatõotuse.
2
alama astme aadlitiitel Suurbritannias ja Prantsusmaal; seda kandev isik
Näited
  • Ta sai kapteni aukraadi ja löödi rüütliks.
3
mees, kel on head kombed, kes on viisakas ja daamide vastu tähelepanelik
Sarnase tähendusega
Näited
  • Meil ei ole rüütleid ega džentelmene, aeg on selline.
Naabersõnad
omadussõnaga
romantiline rüütel
Jana on oma romantilise rüütli üle uhke.
Naabersõnad
romantiline rüütel

Sõnavormid

Muuttüüp 2e

rüütel rüütlid
rüütli rüütlite
rüütlit rüütleid

Päritolu andmed

laensõna
  • rüütel
    • ruter 'ratsanik, rüütel'

Sõna seosed puuduvad

Ühendid

Liitsõnad järelosaga

Liitsõnad esiosaga

Sarnased sõnad

Võimalikud vasted puuduvad

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE
Otsin lisanäiteid...