et

normaalsus

1 substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 07.01.2026

Meanings

1
normile vastavus; see, mida normaalse, loomuliku, tavalise all mõistetakse, mida normaalseks, loomulikuks, tavaliseks peetakse
Usage examples
  • Bilirubiini tase jäi normaalsuse piiridesse.
  • Korduvad terroriaktid kujundavad uue igapäevase normaalsuse.
1.1
lahuse kontsentratsiooni väljendav suurus, mis näitab lahustunud aine grammekvivalentide arvu ühes liitris lahuses

Word forms

Inflection Type 11

Mitmuse osastava lõpus ‑i ja rööpvormides ‑i‑.

normaalsus normaalsused
normaalsuse normaalsuste
normaalsust normaalsusi

Inflection Type 9

Mitmuse osastava lõpus ‑eid ja rööpvormides ‑ei‑.

normaalsus normaalsused
normaalsuse normaalsuste
normaalsust normaalsuseid

Etymology not available

Related words

Phrases and phrasal verbs

Compounds with search word as second component

Compounds with search word as first component not available

Possible translations not available

Search the same word

in the EU's IATE term base
Searching web examples...