et

koonus

1 substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 19.09.2025

Meanings

1
ese või moodustis, millel on ringikujuline põhi ja mille küljed koonduvad teravaks tipuks, meenutades kuhja või torbikut
Usage examples
  • Tee oli suletud oranžide plastikust koonustega.
  • Vulkaan kogus aina jõudu, koonuse otsast väljusid juba hirmuäratavad suitsupahvakud.
  • Pumba rihmaratas on koonusega kinni.
2
(geomeetrias:) ringikujulise põhjaga ruumiline keha, mis tekib täisnurkse kolmnurga pöörlemisel ümber ühe kaateti
Usage examples
  • Koonuse pinnalaotus.

Word forms

Inflection Type 9

Mitmuse osastava lõpus ‑eid ja rööpvormides ‑ei‑.

koonus koonused
koonuse koonuste
koonust koonuseid

Inflection Type 11

Mitmuse osastava lõpus ‑i ja rööpvormides ‑i‑.

koonus koonused
koonuse koonuste
koonust koonusi

Etymology

laensõna
  • koonus 'keegel mäng; kirjakraad, käbi, käbi'
    • Konus 'koonus'
      • cōnus 'koonus, käbi'
        • kōnos 'koonus, käbi'

Related words not available

Phrases and phrasal verbs not available

Compounds with search word as second component

Compounds with search word as first component

More similar words

Possible translations not available

Search the same word

in the EU's IATE term base
Searching web examples...