et

klamber

1 substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 23.03.2026

Meanings

hrl kahe poolega ümberhaarav või kokkupigistav kinnitusvahend esemete, detailide vm ühendamiseks või paigalhoidmiseks (nt kirjaklamber, suusaklamber)
Similar meaning
See also klambrid
Usage examples
  • Veresoon suleti spetsiaalse klambriga.
  • Suusad on olemas, kuid klambreid ja saapaid pole.
  • Sahtlis olid patsikummid ja klambrid.
Metallklamber.
Collocations
Adjectives
spetsiaalne klamber
Raske ajuverejooksu oli põhjustanud väärarenguga veresoon, mis suleti spetsiaalse klambriga.
Verbs
klambrid kinnituvad
Hammaste eest, millele kinnituvad klambrid, tuleb edasi hoolitseda sarnaselt teiste hammastega.
klambreid kasutama
Plaatide kinnitamiseks kasutatakse klambreid, kruvisid või naelu.
klambriga kinnitama fikseerima
Mässige pats peenikese nahariba ümber ning kinnitage klambritega.

Word forms

Inflection Type 2e

klamber klambrid
klambri klambrite
klambrit klambreid

Etymology

laensõna
  • klamber
    • Klammer 'klamber' sõnast klemmen 'vahele, kinni pigistama'

Related words not available

Phrases and phrasal verbs not available

Compounds with search word as second component

Compounds with search word as first component

More similar words

Possible translations not available

Search the same word

in the EU's IATE term base
Searching web examples...