et

kiik

1 substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 21.09.2025

Meanings

1
rippuv iste, mis on kinnitatud postide külge ning millel kiigutakse; pikk laud või palk, mis keskelt on toetatud postile ja mille otstele istudes kiigutakse
Similar meaning
Usage examples
  • Laps seisis kiigel püsti ja andis hoogu.
  • Kiige ühes otsas istus ema, teises poeg.
  • Ta polnud harjunud .. mängima parkides, kus kiiki ja liumägesid tuli jagada teiste lastega ..
Collocations
Nouns
laste kiik küla
Aga eestlase pendliks on ju küla kiik – ikka äärmusest äärmusesse ja vahel üle võlli ka.
liumägi ja kiik liivakast ronimisredel turnimispuu karussell mänguväljak
Laest ripuvad alla ronimisredel ja kiik.
Parki tulevad kõikvõimalikud turnimispuud ja kiiged.
Verbs
kiik ripub kõigub kriuksub
Laes ripub kiik.
Hoovi suure puu küljes kõigub kiik, mille all maapind on mustaks tallatud.
kiike ehitama
Kiiged ehitati puude vahele.
kiigele istuma
Sa istud kiigele ning hakkad hoogu tegema.
kiigel istuma
Tüdrukud istusid kiigel.
Collocations
laste kiik küla liumägi
2
obsolete hrl korvi- või kastikujuline kiigutatav magamisase imikule või väikelapsele
Synonyms
Usage examples
  • Laps magas rahulikult kiiges.
  • Laes rippus kiik lapsega.

Word forms

Inflection Type 22i

kiik kiiged
kiige kiikede
kiike kiiki ~ kiikesid

Etymology not available

Related words not available

Phrases and phrasal verbs not available

Compounds with search word as second component

Compounds with search word as first component

More similar words

Possible translations not available

Search the same word

in the EU's IATE term base
Searching web examples...