et

kaanon

1 существительное

Большой словарь EKI 2026

Последнее изменение 09.01.2026

Значения

1
juhtnööri iseloomuga üldtunnustatud tava mingil alal (eriti kunstis, kirjanduses, usuelus); reegel või norm
Примеры
  • Neogooti stiili kaanonite järgi ehitatud kirik.
  • Igal ajastul on oma esteetiline kaanon.
  • Ortodoksi kiriku kaanonid ei luba vaimulikel teist korda abielluda.
Kirjanduskaanon.
2
pühaks tunnustatud raamatute kogumik (nt Vana ja Uus Testament)
3
laul, milles kõik hääled esitavad üksteise järel alustades sama meloodiat
Примеры
  • Lapsed õppisid laulma kaanonit „Sepapoisid”.

Формы слова

Тип словоизменения 2e

kaanon kaanonid
kaanoni kaanonite
kaanonit kaanoneid

Этимология

laensõna
  • kaanon
    • Kanon 'kaanon'
      • canōn 'reegel, eeskiri'
        • kanōn 'reegel, eeskiri'

Производные слова данные отсутствуют

Устойчивые словосочетания данные отсутствуют

Сложные слова с искомым словом в конце

Сложные слова с искомым словом в начале данные отсутствуют

Похожие слова

Возможные соответствия данные отсутствуют

Поиск

в терминологической базе IATE
Идёт поиск предложений...