et

hulkur

substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 20.04.2026

Meanings

1

inimene, kes rändab või armastab ühest paigast teise rännata

Similar meaning

Usage examples

Toomas Nipernaadi oli tollal eesti kirjanduses täiesti uut tüüpi tegelane, romantiline hulkur ja seikleja.

2

inimene, kel pole kindlat tööd ega asupaika, kes on ühiskonnast mingil põhjusel eemaldunud või välja tõugatud

Synonyms

asotsiaal ,
hulgus ,
paadialune ,
paljasjalgne ,
pätt obsolete ,
bomž informal

Similar meaning

heidik ,
väljatõugatu ,
äratõugatu ,
peavarjutu ,
kodutu ,
kalkar informal ,
kaltsakas ,
kalts ,
kaltsak obsolete ,
kaltskaabakas offensive ,
ilmahulgus informal ,
maailmahulgus informal ,
vander rare ,
vaene ,
vaesur rare ,
vagabund ,
põhjakiht ,
prügikastiinimene informal ,
prükkar informal ,
prügikoll informal ,
geoloog informal ,
parmaat informal ,
parm informal ,
kotimees informal

Usage examples

Tühjast hoonest sai hulkurite varjupaik.

Inflection Type 2e

hulkur	hulkurid
hulkuri	hulkurite
hulkurit	hulkureid

hulkur 'luuraja, nuhk, varas'

Derived word:
- hulkurlus

ööhulkur

in the EU's IATE term base

Searching web examples...