Vanaheebrea keeles (nimetatud ka piibliheebrea või klassikaliseks heebrea keeleks) on kirjutatud juutide pühad tekstid, sh suurem osa Vana Testamendi tekste. Kõneldud keelena kadus see keel käibelt u 3.–5. sajandil pKr, säilides liturgilise keelena. 19. sajandi lõpupoole tekkis liikumine heebrea keele taastamiseks kõne- ja kirjakeelena. Uusheebrea keel põhineb küll vanaheebrea keelel, ent on struktuurilt sellest erinev.
