et

altar

1 substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 21.02.2026

Meanings

1
ristikuju või pühapildi ees asetsev laud kirikus, millel pühitsetakse armulauda; selle lähem ümbrus, kogudusest eraldatud altariruum
Good to know

Altar on kiriku liturgiline kese.

Usage examples
  • Pruut ja peig seisid altari ees.
  • Küünlajalg oli altaril ümber kukkunud.
  • Tal on tavaks altarist möödudes põlvitada.
Liturgia ajaks seati kiriku altarisse üles ajutine laud.
Collocations
Adjectives
kuldne altar
Collocations
kuldne altar
1.1
isiklikuks palveks seatud kodune lauake, kuhu asetatakse küünlad ja rist või pühapilt, kodualtar
2
ohverdamisalus või -koht pühas paigas
Synonyms
Usage examples
  • Budistlikul altaril serveeritakse rooga surnute hingedele.
Collocations
Adjectives
Kabelis on väike altar, üks õigeusu ikoon ja üks kristlik maal.
Nouns
altarite jäänused
Ristimine toimub altari läheduses või päris altari ees.
Koguduse õpetaja pühitses kiriku kabeli altari ja laemaali.
Kiriku kantsel ja altar on pärit 17. sajandist.
Verbs
Kiriku altar asub mitme laeni ulatuva kaare all.
Altar ehitati tavaliselt kiriku idapoolsesse seina.
altaris teenima
Altaris teenis kohalik naispastor.
Altarile toodi, mis oli Jumalale pühitsetud.
Collocations
2.1
(väljendites millegi või kellegi ohverdamise kohta)
Similar meaning
Usage examples
  • Ükski mees ei taganenud, nad tõid oma noore elu isamaa altarile.

Word forms

Inflection Type 2e

altar altarid
altari altarite
altarit altareid

Etymology

laensõna
  • altar
    • altar 'altar'
      • altaria 'ohvritule paik, altar'
      • altar 'ohvritule paik, altar'

Related words not available

Possible translations not available

Search the same word

in the EU's IATE term base
Searching web examples...