et

mõõk

1 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 25.03.2026

Tähendused

1
pika kitsa tera ja käepidemega relv raiumiseks või torkamiseks, endisajal lähivõitlusrelvana, tänapäeval tseremoniaal- ja sportrelvana
Näited
  • Ratsanik tõmbas tupest mõõga.
  • Kaardiväelaste käes helkisid mõõgad.
  • Kaheteraline mõõk.
Naabersõnad
omadussõnaga
kaheteraline mõõk kõver lühike terav väike pikk raske pehme sirge vana verine haruldane
Ta langetas oma raske mõõga, millelt vihm oli verejäljed pühkinud.
Lapsed saavad terrassil kilpide ja pehmete mõõkadega mängida sõjamänge.
paljastatud mõõk
Uks läks lahti ja seal seisid kaks paljastatud mõõkadega sõdurit.
nimisõnaga
mõõga tupp käepide tera kasutamine
Kuningas tõmbas mõõga tupest ja vehkis prooviks paar korda.
ohvitseri mõõk timuka samurai
Vanasti öeldi, et samurai mõõk on tema hing.
kilp ja mõõk tuli oda nuga
Kes tulest või mõõgast üle jäi, viidi orjusesse.
tegusõnaga
mõõgad sähvivad
mõõk läbistab lõikab välgub ripub
Vasakul puusal, kus peaks rippuma mõõk, ripub orden.
mõõka kandma tõstma haarama kasutama langetama teritama
Vene tsaaririigis pidid kõik ametnikud kandma mõõka.
mõõku ristama
mõõgaga tapma vehkima
Musketär tappis mõõgaga oma vastase.
1.1
(relvajõu, vägivalla kohta)
Sarnase tähendusega
Näited
  • Demokraatiat mõõgaga ei õpeta.
1.2
kujult seda relva meenutav tööriist
Näited
  • Linu ropsiti puust mõõgaga.

Erialasõnastikud

Arheoloogia terminibaas

ID 473955 Viimati muudetud 05.06.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond mõõk ja selle osad
  • ühe- või kaheteraline käepidemega lähivõitlusrelv, mida kasutati torkamiseks, raiumiseks või vastase ründerelva pareerimiseks
Seotud

Sõnavormid

Muuttüüp 22u

mõõk mõõgad
mõõga mõõkade
mõõka mõõku ~ mõõkasid

Päritolu andmed

laensõna
  • mõõk 'kaitsma, kaitse'
    • mēki 'mõõk' akusatiivis
    • mækir 'mõõk'
    • mækje 'iiris'

Sõna seosed puuduvad

Ühendid

Liitsõnad järelosaga

Liitsõnad esiosaga

Sarnased sõnad

Võimalikud vasted puuduvad

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE
Otsin lisanäiteid...