et

budism

1 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 05.03.2026

Tähendused

5.-6. sajandil eKr Indias tekkinud Buddhast lähtuv õpetus, mis kuulutab tõde kannatusest, kannatuse vaibumist ja seeläbi sellest vabanemist, sansaarat ja nirvaanat
Sünonüümid
Hea teada

Vahel nimetatakse budismi ka buda usuks, aga seda budistid ei soosi (kuivõrd see vihjab üleloomulikkusele).

Naabersõnad
omadussõnaga
tantristlik budism varajane humanistlik varane praktiline traditsiooniline konservatiivne filosoofiline
Enamik laamasid õpetab eelkõige praktilist budismi – kuidas mantraid lugeda, kaastunnet arendada jms.
pärisnimega
Tiibeti budism Hiina Jaapani India
Tiibeti budism sai ametlikult riigiusuks 16. sajandil.
nimisõnaga
budismi koolkond ajalugu mütoloogia levik õpetus keskus vool vorm pühakiri filosoofia traditsioonid
Budismi ajalugu ulatub kuuenda sajandini e.m.a, kui sündis ajalooline isik Buddha.
Koos budismi levikuga jõudis Jaapanisse lillede ohverdamise komme Buddha altarile.
Esimeseks sajandiks m.a.j. arenesid välja kaks suuremat budismi voolu.
hinduism ja budism kristlus islam taoism
Hinduismis ja budismis arvati, et keha põletamine kiirendab hinge vabanemist.
tegusõnaga
budism õpetab levib käsitleb
Budism õpetab inimesi suhtuma üksteisesse kaastundlikult, sallivalt ja abivalmilt.
Budism levis Indiast Tiibetisse esmakordselt 8. sajandil.

Erialasõnastikud

Ida mõtteloo leksikon

ID 479922 Viimati muudetud 11.11.2021
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • lääne päritolu nimetus 6.–5. saj e.m.a Indias tekkinud Šākjamunist lähtuva õpetuse tähistamiseks
Hea teada
  • Jõudnud 35-aastaselt virgumiseni, sai Šākjamuni Buddhaks, hakkas õpetama ja lõi oma koguduse, mille liikmeid kutsutakse bhikšudeks e kerjusmunkadeks. Buddha-järgsetel sajanditel levis budism kiiresti kogu Indias ja mujal Lõuna-Aasias. Alates 1. saj e.m.a kandus budism (eriti mahajaana kujul) Sise- ja Ida-Aasiasse ning kujunes esimeseks maailmareligiooniks. 19.–20. saj hakkas budism levima ka Läänes (Euroopas, Ameerikas, Venemaal jm) ning on praegu üks kiiremini kasvava järgijaskonnaga religioone maailmas. Budismi mõiste võeti kasutusele 19. saj esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti keelest laenatud sõna buddha vastena. Mõlemad on tuletatud Šākjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab ‘Virgunu’.
  • Traditsioonilistes budismimaades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks e seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks (skr buddhaśāsana). Budism tekkis india kultuuris tollal eksisteerinud paljude mõttesuundade (brahmanism, adžiivaka jt) kontekstis. Buddha õppis aastaid erakutest rändõpetlaste juures, enne kui jõudis oma arusaamiseni tõest. Budismi põhiseisukohad on esitatud tema esimest jutlust kajastavas tekstis „Seadmuseratta käimapanemine“. See kuulutab kesktee õpetust, mis väidab, et elus tuleb vältida äärmusi. Kesktee õpetust saab teostada õilsa kaheksaosalise tee kaudu. Samas jutluses räägitakse ka neljast õilsast tõest: tõde kannatusest, tõde kannatuse põhjusest, tõde kannatuse lakkamisest ja tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. Ilmselt upanišadide õpetusest võeti üle sansaara ja nirvaana mõisted. Esimene tähendab olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud kannatusega seotud olemasoluviisi, teine aga nende vaibumist ja seeläbi kannatusest vabanemist. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. Upanišadidest võeti üle ka teo ja teovilja mõisted. Mõiste seadmus (skr dharma) hakkas tähendama budismi õpetust edasiandvaid tekste ja nende kaudu toimivat kultuuri. Kogu edaspidist budismi arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena.
  • Šākjamuni järgijatest kujunes kogudus, mille liikmed loobusid ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik pooldajaskond, kuhu kuulusid eeskätt jõukad linnakodanikud, tollane majanduslik ja poliitiline eliit, kes toetas kogudust majanduslikult, kuid järgis ka igapäevaelus Šākjamuni õpetust. Budismi pühakirjas nimetatakse mitmeid neist nimepidi (nt Magadha kuningas Bimbisāra, rikas kaupmees Anāthapindada ja kurtisaan Āmrapāli).
  • Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel pärast Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad, mida on teada vähemalt 18. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismi suurkogudel, mida poole tuhande aasta jooksul toimus neli. 2. saj e.m.a hakati budismi tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra. Seejärel kirjutati üles ka Tripiṭaka e „Kolmikkorv“.
  • Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra mõjul hakkas tugevnema uus, universaalsem ja vabameelsem suund budismis, mida selle pooldajad ise nimetasid mahajaanaks e suureks sõidukiks. Mahajaana pooldajad leidsid, et Buddha sõna ei saa olla muutumatu dogma, mida pimesi korrata, vaid et see peab olema arenev ja avatud uutele tõlgendusvõimalustele. Mahajaanale vastuseisvaid konservatiivseid koolkondi hakati nimetama hinajaanaks ehk väikeseks sõidukiks. Mahajaana pooldajad lõid järjest juurde uusi pühakirjatekste – mahajaana suutraid. I at jooksul levis b. peamiselt mahajaana kujul paljudes Aasia maades, teisenedes oma eripäradega rahvuslikeks suundadeks ja koolkondadeks. Budism mõjutas kohalikke religioone ja õpetusi, saades neilt seejuures ka ise mõjutusi. Nõnda kujunesid hiina budism, jaapani budism, tiibeti budism jne.
  • Lõuna- ja Kagu-Aasia maades levis peamiselt hinajaana, millest tänaseks on säilinud ainult theravaada koolkond. Kõik budismi suunad tunnistavad õpetuse alustõdesid ja pühakirju, mis täielikult tõlgiti hiina ja tiibeti keelde, osaliselt ka mõnda teise Sise-Aasia keelde. Sanskritikeelsed pühakirjakogud ei ole originaalkeeles täielikult säilinud. Nepalis on üheksa dharmaõpetuse nime all tuntud kogumik, mis hõlmab olulisemaid sanskritikeelseid mahajaana suutraid. Sanskritikeelseid suutraid on leitud ka mujal, üheks viimaseks on 1999 Potala raamatukogust leitud Vimalakīrtinirdeśa-sūtra. Theravaada tunnistab pühakirjana paalikeelset Tipiṭaka’t . Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. Kesk- ja Põhja-India suured kloosterülikoolid Nālandā, Vikramašīla jt tegutsesid oluliste rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12. saj lõpuni, mil Indiasse tunginud muslimitest türklased need hävitasid.
  • I at teisel poolel tekkis Indias budismi suund vadžrajaana ehk teemantsõiduk, mille raames tekkisid oma kanoonilised pühakirjad – tantrad. Vadžrajaana sai hiljem domineerivaks suunaks tiibeti budismis.
  • 19. saj algas budismi uurimine ja tundmaõppimine Läänes ning eriti 20. saj teisest poolest alates on budism jõudsalt levinud ka religiooni ja eluõpetusena. Tagasisidena on nn lääne budismi ja budismi teadusliku uurimise e budoloogia mõju vallandanud uuendus- ja reformiliikumised Aasia traditsioonilistes budistlikes maades. Paljud lääne teadlased ja humanistid on leidnud budismis kokkupuutepunkte teadusliku ja humanistliku maailmavaatega ning näinud selles õpetust, mis oluliselt rikastab nüüdisaja tsivilisatsiooni. Albert Einsteinile on omistatud budismi kohta käiv ütlus: “Budismil on tunnusjooni, tänu millele ta võib saada tuleviku kosmiliseks religiooniks: ta on ületanud isikulise jumala, ta väldib dogmasid ja teoloogiat, ta hõlmab nii looduslikku kui ka vaimset ning põhineb religioossel elamusel kui tähendusrikkal tervikul, mis tõuseb esile kõikide asjade, nii vaimsete kui ka looduslike, kogemisest.”
Seotud

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 590863 Viimati muudetud 03.10.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond ajalugu
  • usund , mille rajas Siddharta Gautama (Buddha) Indias umbes 500 aastat eKr . Budism taotleb kannatustest vabanenud seisundi (nirvaana) poole püüdlemist

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 596751 Viimati muudetud 03.10.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond geograafia
  • Indiast alguse saanud filosoofia ja religioon

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 602783 Viimati muudetud 03.10.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond ühiskonnaõpetus
  • Indias alguse saanud usund legendaarse asutaja, Buddha järgi, levinud kogu maailmas, peamiselt siiski Aasias

Usundiloo terminibaas

ID 462885 Viimati muudetud 09.08.2021
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • Lääne päritolu nimetus Buddha poolt 6.-5. saj e.m.a. loodud õpetusele e dharmale
Hea teada
  • Buddha jõudis virgumiseni 35-aastaselt ja asutas bhikšude koguduse. Alates 1. saj e.m.a. levis budism Sise- ja Ida-Aasiasse, muutudes esimeseks maailmausundiks. Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimeses jutluses „Seadmuseratta käimapanemine“. Selles õpetatakse nelja õilsat tõde (kannatuse olemasolu, kannatuse põhjused, tõde kannatuse lakkamisest ja tõde sellele viivast teest) ning kuulutatakse keskteeõpetust ehk äärmuste vältimist. Kannatusest vabaneda e sansaarast väljuda ja vaibumise e nirvaana saavutada saab õilsa kaheksaosalise tee kaudu. Selleks on erinevad viisid ehk budismi põhivoolud: hinajaana (sh theravaada), mahajaana ja vadžrajaana. Budismil on olulisi kokkupuutepunkte teadusliku ja humanistliku maailmavaatega.
Seotud
budism
Hea teada
  • < snskr bodhi 'virgumine' e teadvuse kõrgeim seisund, samuti selleni jõudmise protsess

Sõnavormid

Muuttüüp 22e

budism budismid
budismi budismide
budismi budisme ~ budismisid

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Ühendid puuduvad

Liitsõnad järelosaga puuduvad

Liitsõnad esiosaga puuduvad

Sarnased sõnad

Võimalikud vasted puuduvad

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE
Otsin lisanäiteid...