et

aasristik

1 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 10.08.2026

Tähendused

niitudel kasvav kolmetiste lehtede ja tumeroosade õitega rohttaim
Sünonüümid
Hea teada
et
Aasristik (punane ristik) on Taani rahvuslill.
Näited
  • Raviotstarbeks kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega.

Erialasõnastikud

EKI terminibaas Esterm

ID 714826 Viimati muudetud 30.12.2004
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond põllukultuuridsüstemaatiline botaanika
Hea teada
  • LA: Trifolium pratense L. [U50260] DE: der Rotklee [U50260] FR: tr?fle violet [U50260] FI: puna-apila [U50260]
aasristik

Botaanika terminibaas

ID 1137748 Viimati muudetud 14.01.2025
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond taksonoomiasüstemaatiline botaanika
aasristik

Mesindusleksikon

ID 481493 Viimati muudetud 22.06.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
aasristik
  • Eestis kõige enam kasvatatav liblikõieline heintaim
Hea teada
  • Peajuur hargneb mullapinna lähedal ja suurem osa juuremassist paikneb künnikihis. Juurekaelast kasvavad välja peavõrse harud, mis tavaliselt arenevad pikkvõrseteks. Varred on 50–90 cm pikad, tihedais taimikuis püstised või tõusvad. Varre või varreharu tipus asetseb õisik ehk nutt. Selles on 50–120 nuti põhjale ilma õieraota kinnituvat õit. Sageli on varre tipus kaks nutti kokku kasvanud. Õitsema hakkab juuni lõpus või juuli algul ja õitsemine kestab kuni 3 nädalat. Õiekroon enamasti kahvatuvioletjas või roosakaspunane, vananedes peaaegu valge või kahavatuvioletjas. Punase ristiku õied eritavad rikkalikult nektarit (meeproduktiivsus kuni 120 kg/ha), kuid sügava õiekarika tõttu (6–10 mm) ei ole see mesilastele kättesaadav. Kättesaddavaks koguseks loetakse Eesti tingimustes 6–12 kg/ha. Tihti kasutavad mesilased nektari kättesaamiseks kimalaste poolt õiekarika küljesse näritud auke. Mesilastele muutub punase ristiku nektar kättesaadavamaks, kui õiekarikas jääb kestvama kevadsuvise põua tingimustes lühemaks. Peale nektari koguvad mesilased punase ristiku õitelt õietolmu, mida seal on rikkalikult. Õietolm on tumepruun.
  • Taim hakkab õitsema tipmistest nuttidest, nendest avanevad kõigepealt alumised õied. Soodsates tingimustes, hea agrofooni ja küllaldase niiskuse korral tõuseb nektarinivoo ja see muutub mesilastele kättesaadavaks, mis võimaldab näiteks üheniiteliselt punaselt ristikult saada kuni 69 kg mett hektari kohta. Kaheniitelisel punasel ristikul on see kogus mõnevõrra väiksem, kuid teisel niitel (ädalal) jällegi suurem. Vili on üheseemneline, harva kaheseemneline kaun. Seeme lapikmunajas 1,7–2,2 mm pikk, ninataoliselt väljaulatuva idujuurega, mille pikkus on umbes pool seemne pikkusest. Seeme on sileda pinnaga, läikiv, kollane kuni tumevioletne. Seeme hakkab idanema juba +2°C juures, kuid areneb aeglaselt. Temperatuuril +10–12° idaneb kiiresti ja tõusmed võivad tärgata juba kahe nädalaga.
  • On vähese põuakindlusega niiskusenõudlik taim, sügisel ja talvel ettetulevad üleujutused lühendavad taime eluiga. Mulla happesuse suhtes tundlik. Eelistab kasvukohana lubjarikkaid või neutraalseid muldi. Taim on isesteriilne, st samalt taimelt pärineva õietolmuga õied ei viljastu, mistõttu vajab tolmlemisel putukate abi.
Seotud
aasristik

Sõnavormid

Muuttüüp 2

aasristik aasristikud
aasristiku aasristikute
aasristikut aasristikuid

Päritolu andmed

tõlkelaen
  • aasristik
    • Wiesenklee
    • Trifolium pratense

Sõna seosed

  • Liitsõna järelosa (põhisõna):
  • Liitsõna esiosa (laiend):

Ühendid puuduvad

Liitsõnad järelosaga puuduvad

Liitsõnad esiosaga puuduvad

Sarnased sõnad

Võimalikud vasted puuduvad

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE
Otsin lisanäiteid...