Ajatute ehk vaimsete ja nähtamatute ning ajalike ehk maiste ja nähtavate asjade eristamine tuleb selgelt esile juba Piiblis (nt 2Kr 4:18). Kristlase fookus peab olema ajatul, kuid samal ajal ta tunnistab, et ka ajalik maailm on Jumala loodud ja tema maine elu on osa sellest reaalsusest ning seetõttu püüab ta oma vahekorda ajalike asjadega korraldada vastavalt Jumala juhistele.