Jumala kolmainsuslikku ehk trinitaarset olu ja toimimust väljendatakse mitmeti. Liturgias kasutatakse sageli trinitaarset vormelit: „Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel“. Jumaliku kolmainsuse analoogiaid on püütud märgata loodud maailmas. Näiteks Augustinus (354–430) nägi trinitaarset jumalasarnasust inimese kolmes eneseteostuse viisis: memoria (mälu), intelligentia (mõistmine) ja voluntas (tahe). Uusaja teoloogid käsitlesid kolmainu Jumala suhet maailmaga kolmes valdkonnas: loomises, päästmises ja pühitsemises. Seda nimetatakse Jumala eneseilmutuseks nn oikonoomilise triniteedina, kui Isa ja Poeg ja Püha Vaim astuvad suhtesse inimesega ja toimivad loodu heaks. Karl Rahner (1904–1984) argumenteeris oikonoomilise ja immanentse triniteedi – mis avaldub Jumala kolme isiku osaduses – samasuse poolt.
