Koorirüü ehk koorisärk on läänekirikus kasutusel alates 12. sajandist, see on tunnuslik roomakatoliku kirikule, aga levinud ka kõrgkiriklikus anglikaanluses, luterluses jm. Koorirüü sarnaneb roketiga, mida kannavad vaid kõrgemad vaimulikud. Koorirüül ja albal on sama liturgiline tähendus. Jumalateenistusel kannavad koorirüüd ministrandid. Diakonid ja preestrid riietuvad koorirüüsse vaid juhtudel, kui selle peal ei kanta dalmaatikat ega kaasulat. Ladinakeelne vaste superpelliceum tähendab 'kasuka peal’. Poolakeelsete katoliiklaste mõjutusel on eesti keeles kasutusel ka nimetus „komža“.
