Terminit hakati esmalt kasutama hispaanlasest preestri Miguel de Molinose (1628–96) õpetuse kohta, mille paavst kuulutas hereetiliseks. Muuhulgas tauniti näiteks seisukohti (mida Molinose teosed tegelikult ei sisalda), et ka kiusatustele vastu astumine on aktiivsus, mis toob pigem kahju kui kasu ning et Jumalaga ühekssaanud inimese totaalse ükskõiksuse tõttu kõikide asjade ja sündmuste suhtes ei vastuta ta enam ka ebamoraalsete tegude eest. Ka prantslanna Madame Guyoni (1648–1717) teosed mõisteti hukka, kuna neis nähti kvietismi jooni.