12.–13. sajandi vahetusel Põhja-Itaalias levinud kristlik usuliikumine, mis pidas Moosese seadust kehtivaks ka kristlastele ja järgis Vana Testamendi usutavasid
Hea teada
Passagiinide (ka pasagiinide) usuliikumisest on andmeid meie ajani säilinud vaid nendevastastest kirjutistest. Täpselt teadmata on ka nime päritolu: see võis tulla mõnest kohanimest, paasapühadest või siis nende rändavast eluviisist. Arvatakse, et nad võisid Itaaliasse, eelkõige Lombardia piirkonda, jõuda kuskilt ida poolt. Väidetavalt järgisid nad Vana Testamendi käsuõpetust kõiges peale ohvrite toomise: nad pidasid sabatit ehk laupäevast hingamispäeva, iga-aastaseid juudi usupühi (sh paasapüha), hoidsid kinni toitumisreeglitest ja meeste ümberlõikamise käsust. Passagiinid eitasid Jumala kolmainsust ja ametlikku kirikut, Kristust pidasid nad ilmselt mitte Jumalaks, vaid kõrgeimaks loodud olendite seas. Passagiine mõisteti aastatel 1184–1254 paavstide ja keisrite poolt korduvalt hereetikutena hukka, hiljem on neid mainitud harva ja enamasti retrospektiivselt.
