Viimse aja pühadele, keda kutsutakse nende pühakirja Mormoni raamatu järgi ka mormoonideks, pani 1830. aastal New Yorgi osariigis aluse Joseph Smith (1805–1844). Nad peavad ennast ise algse kristluse taastajateks, kellel on olemas veatuna Jumala kogu ilmutus. Pühakirjana tunnistavad nad Piibli kõrval Mormoni raamatut ja Joseph Smithi arvukaid kirjutisi, ka usuvad nad jätkuvasse ilmutusse kiriku juhtide kui elavate prohvetite kaudu. Nad tunnistavad Jumala kolme isikut, kuid eitavad klassikalist kolmainuõpetust. Viimse aja pühad usuvad universaalset ja hierarhilist päästet – kedagi ei mõisteta igavesse hukatusse, kuid kõige õigemad inimesed võivad veel ise saada jumalateks teistes maailmades. Väljaspool nende usku surnud inimestele hea tulevase elu tagamiseks koguvad nad genealoogilisi andmeid, et toimetada nende eest erilisi templirituaale. Viimse aja pühad usuvad, et nii valged ameeriklased kui ka indiaanlased põlvnevad muistsest Iisraelist ja et uus Jeruusalemm rajatakse Põhja-Ameerikasse. Algselt praktiseerisid nad mitmenaisepidamist ehk polügaamiat, kuid enamik kirikuid on sellest nüüdseks loobunud. Nende suurim organisatsioon on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik, mis alates 1989. aastast tegutseb ka Eestis. Viimse aja pühade liikumine on levinud üle maailma, kuid nende peamine keskus on Utah' osariik Ameerika Ühendriikides, kus neil on ka suur poliitiline ja majanduslik võim.
