et

kantaat

1

Erialasõnastikud

Kristluse sõnastik

ID 1158413 Viimati muudetud 12.09.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> kirikumuusika
  • instrumentaalsaatega mitmeosaline vokaalmuusikateos
Hea teada
  • Kantaat kui vokaalmuusika žanr kujunes välja 17. sajandi alguses. Ilmalik kantaat arenes eelkõige Itaalias paralleelselt ooperi ja oratooriumiga ning kujutas endast algselt kammerlikku lühivormi, mida esitas sageli vaid üks solist kammeransambli või basso continuo saatel. Vaimuliku kantaadi ehk kirikukantaadi areng toimus eelkõige Saksamaal, kus selle tuntuimad viljelejad olid Dietrich Buxtehude (1637–1707), Georg Philipp Telemann (1681–1767) ja Johann Sebastian Bach (1685–1750). Kirikukantaat, mille sõnadeks olid sageli piiblitekstid või vaimulik luule, kujunes protestantliku kirikumuusika, sh ka liturgilise muusika üheks tähtsamaks vormiks, millel on palju eri karakteris osi ja kus kasutatakse sageli ooperlikku retsitatiivi ning aariaid. Kirikukantaadid loodi enamasti 1–4 solistile, kellele võis lisanduda ka koor, ja instrumentaalansamblile.
kantaat
Hea teada
  • Etümoloogia: sks Kantate < it cantata < it cantare 'laulma'

Sõnavormid

Muuttüüp 22e

kantaat kantaadid
kantaadi kantaatide
kantaati kantaate ~ kantaatisid

Päritolu andmed

laensõna
  • kantaat
    • Kantate 'kantaat'
      • cantata 'kantaat' sõnast cantare 'laulma'

Sõna seosed puuduvad

Ühendid puuduvad

Liitsõnad järelosaga puuduvad

Liitsõnad esiosaga puuduvad

Võimalikud vasted

Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...