Kahe esimese oikumeenilise kirikukogu vahel (Nikaia 325 ja Konstantinoopol 381) domineeris subordinatsionistlik (allutav) triniteediõpetus, millele andsid oma toetuse nii keisrid kui kirikukogud (Rimini, 359 ja Konstantinoopol, 360). Kuna inimene ei suuda taibata transtsendentaalse Jumala olemust (οὐσία), peeti mõttekamaks rääkida, et Kolmainu isikud on üksnes sarnased (ὅμοιος) ja vältida sõna „olemus“. Sellest ka nüüdisaegne nimetus „homoioslus“. Homoioslasi kutsuti nende oponentide poolt ariaanideks, kuigi nad järgisid pigem Kaisarea Akakiuse kui Areiose õpetust. Mõlemad olid subordinatsionistid, ent Akakius ei väitnud oma eelkäija Eusebiose eeskujul ja erinevalt Areiosest, et Poeg oleks olnud loodud ex nihilo.
