Kirikuhoonete, koguduste ja nende vaimulike ülalpidamiseks on koguduseliikmetele läbi ajaloo kehtestatud erinevaid kohustusi ehk koormisi. Tavapärased, nii linnades kui maal kehtinud kirikukoormised olid rahalised, nende tuntuim vorm on kirikumaks. Nüüdisajal on kirikumaksu tasumine enamasti vabatahtlik, kuid mõnes riigis veel säilinud ka koormisena. Eriti feodaalajal ja maapiirkondades oli tavaline ka mitterahaline kirikukoormis, mis tähendas töökohustust kirikumaadel või teatud osa põllumajandustoodangu loovutamist. Ilmselt tuntuim kirikukoormise vorm on olnud kümnis, mis võis olla kas rahaline (kümnendik sissetulekust) või mitterahaline (kümnendik saagist).
