Vana-Kreekas tähendas askeet sihikindlalt keha treenimisele pühendunud inimest, enamasti sportlast. Vanakreeka keelest jõudis sõna hiljem läbi ladina keele kristlikku sõnavarasse, kus sellega hakati tähistama sihikindlat pingutust vaimse täiuse poole püüdlemisel.
