Anonüümse kristlase mõiste pärineb jesuiit Karl Rahneri (1904–1984) teoloogiast. Ta leidis, et kuigi kõigi inimeste pääste sõltub Jeesusest Kristusest, järgivad paljud Kristust seda enesele teadvustamata ja evangeeliumi sõnumit kuulmata. Kuna need inimesed on mõnda muud usku või ei seosta ennast konkreetselt ühegi usutunnistusega, kuid on sisemises kooskõlas kristliku õpetusega, on nad anonüümsed kristlased. Rahneri teoloogia mõjutas mitmeid Vatikani II kirikukogu otsuseid.