Väljend „kaanani keelt rääkima“ võib olla eneseirooniline, kui tajutakse, et jumalateenistustel peetavate jutluste või ka laiemalt kristlikus kuulutuses või omavahelises suhtluses kasutatav sõnavara sisaldab palju sellist, mis on mõistetav vaid asjasse pühendatuile – neile, kes tunnevad piiblilugusid ja piibellikke väljendeid ning kellel on usukogemus. Näiteks väljend „päästekindlus“ või lauluraamatu pealkirjana „Laulud Talle kiituseks“. „Kaanani keel“ kui kõnekujund pärineb Jesaja raamatu 19. peatüki 18. salmist, mille tulevikukuulutuses on juttu Egiptuse viiest linnast, kus räägitakse kaanani keelt. Seda on tõlgendatud kui Jumala väljavalitud rahva keelt, kuna Kaananimaa on Vana Testamendi järgi Jumala tõotatud maa.