Jumal on ennast inimkonnale ilmutanud Pühakirjas ja lihaks saanud Jeesuse Kristusena. Ennast ilmutanud Jumala ja ennast varjava Jumala (ladina keeles Deus absconditus) mõisted moodustavad olulise paari Martin Lutheri (1483–1546) teoloogias, kus Jumala tõeline olemus on ennast inimeste eest varjata. Ainult usu kaudu on võimalik teatud määral Jumalani jõuda ja mõista tema eneseilmutust, näiteks tunnetada tema armastust ja tajuda tema suursugusust ka pealtnäha nii julmades ja alandavates ilmutustegudes nagu Kristuse ristisurm. Vaid usklikele inimestele on Jumal ühtaegu nii Deus revelatus kui ka Deus absconditus, kõigile teistele jääb ta alati ennast varjavaks Jumalaks.
