Protsessikirikule panid 1960. aastate keskel Suurbritannias aluse endised saientoloogid Mary Ann MacLean (1931–2005) ja Robert de Grimston (sündinud 1935). Liikumine kasutas läbivalt kristlikku terminoloogiat ja viiteid Piiblile, kuid tõlgendas Piibli õpetusi esoteeriliselt ja psühholoogiliselt. Protsessikirik õpetas nelja jumaliku olendi – Jehoova, Luciferi, Saatana ja Kristuse – olemasolu, kellest igaüks väljendab kogu eksistentsi ja inimese sisemaailma kindlaid aspekte. Kirik kuulutas ka maailmalõppu, mille saabumisel saavad need neli jõudu üheks tervikuks. Oluline roll oli protsessideks nimetatud teraapiasessioonidel, mille abil pidi inimene aru saama, milline neist jõududest on tema elus domineeriv ning kuidas oma elu vastavalt sellele korraldada. Liikumine lagunes 1970. aastate keskel MacLeani ja de Grimstoni vastuolude tõttu ning hääbus organisatsioonina kümnendi lõpus.
