de

Novatianer

1 mitmus meessugu

Erialasõnastikud

Kristluse sõnastik

ID 1156817 Viimati muudetud 14.08.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> religiooni ajalugureligioon, filosoofia -> kristlikud uskkonnad ja liikumised
  • 3. sajandil tekkinud usuliikumine, mis leidis, et korra juba usust lahti öelnud või surmapattu teinud kristlasi ei saa ega tohi ka pärast kahetsemist kristlaste osadusse tagasi võtta
Hea teada
  • Novatsiaanide liikumine tekkis Rooma keiser Deciuse (valitses 249–251) ajal, mil kõigilt Rooma riigi elanikelt nõuti paganlikele jumalatele ohverdamist ja sellest keeldunuid kiusati julmalt taga. Teoloog Novatianus (oli 251–258 ka Rooma piiskop, loetakse ametlikult vastupaavstiks) leidis, et surve all oma usku salanud ja paganlikele jumalatele ohverdanud kristlasi ei või usklike osadusse tagasi võtta. Tema järgijad laiendasid hiljem selle põhimõtte igasugust rasket pattu (nn surmapattu) teinud kristlastele. Novatsiaanid leidsid, et taoliselt toiminud kristlased võisid küll siiralt kahetseda ja isegi oma patud andeks saada, ent nii rasket üleastumist ei saa andestada kirik ja see jääb surmajärgse Jumala kohtu otsustada. Novatsiaanide liikumine levis üle kogu Vahemere piirkonna, hõlmates nii Põhja-Aafrikat, Ees-Aasiat kui ka Lõuna-Euroopat, ja püsis elujõulisena kuni 7.–8. sajandini. Katoliku kirik kuulutas novatsiaanide õpetuse mitmel 4. sajandi kirikukogul hereesiaks ja 16. sajandil kordasid seda hukkamõistu oma Augsburgi usutunnistuses ka luterlased.
novatiens
Novatianer
meessugu

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Lisanäited

Veebilehelt SkELL saad vaadata sõna kasutusnäiteid, naabersõnu ja sarnase tähendusega sõnu. Need on automaatselt valitud ning võivad sisaldada vigu.