Pärimus Makkabi märtritest on kristlikku traditsiooni jõudnud apokrüüfsest 2. ja piiblivälisest 4. Makkabite raamatust. 2. Makkabite raamatus (2Mak 7) on mainitud seitset venda ja nende ema, keda piinati ja hukati käsuõpetuse järgimise pärast Seleukiidide kuninga Antiochos IV Epiphanese (valitses 175–164 eKr) korraldusel. 4. Makkabite raamat lisab mitmeid detaile ja täiendab loendit üheksanda märtri, vendade õpetaja, eaka Eleasariga. Vaatamata sellele nimetatakse neid sageli ka „seitsmeks Makkabi märtriks“, jättes ema ja õpetaja arvestusest välja. Neid ei usuta olevat olnud Makkabite perekonna liikmed, vaid nende nimi tuleneb kannatamisest Makkabite ülestõusu ajal. Pühade Makkabi märtrite mälestuspäeva tähistatakse nii katoliku kui ka õigeusu kirikus 1. augustil. Õigeusust on see jõudnud setude rahvakalendrisse makaveipäeva nime all.
