Erastianism sai nime šveitsi reformeeritud teoloogi Thomas Erastuse (1524–1583) järgi, kes ise õpetas vaid seda, et kuna kirik ei peaks tegelema kohtumõistmisega, tuleb kõigi kiriklike süüasjade menetlemine üle anda riigile. Anglikaani teoloog Richard Hooker (1554–1600) laiendas aga Erastuse käsitust ja leidis, et Jumalast määratud monarhil peab olema kõrgeim otsustusõigus ka kiriku õpetust ja korraldust puudutavates küsimustes. 17. sajandil olid erastiaanlikud seisukohad levinud mitmetes protestantlikes rühmitustes Saksamaal ja Inglismaal, kuid ükski kirik seda ametliku õpetusena omaks ei võtnud.
