Usuline ärkamine sai alguse rühma Oleviste koguduse liikmete palvekoosolekutega, mille eestvedajad olid vennad Rein Uuemõis (1931) ja Haljand Uuemõis (1928–2012). Hiljem hakati seda nimetama ärkamise raames asutatud laulukoori Effataa järgi. Ärkamise kõrgajaks kujunesid aastad 1977–1980, mil tegeldi aktiivselt venekeelse kuulutustööga ja liikumine levis Eestist üle NSV Liidu. 1980. aastatel hakkas see hääbuma. Effataa ärkamisel ei olnud selget teoloogilist alust, kuid aja jooksul kujunes see karismaatiliseks liikumiseks, mis tähtsustas täielikku pühendumist Jumalale, Püha Vaimuga ristimist ja vaimuandide mõju inimeste elus. Kuigi peamiselt vabakoguduslik, kujunes see uskkondadeüleseks ja selles osales ka luteri vaimulikke (näiteks Karl Reinaru (1915–2003)).
