Kristofoobiaks nimetatakse kõnekeeles irratsionaalset hirmu või võõristust kristluse, kristlike institutsioonide ja nende liikmete ees, millega kaasneb paratamatult ka negatiivne suhtumine või isegi vaenulikkus. Nii nagu igasugused muud foobiad, tuleneb ka kristofoobia teadmiste nappusest, loomupärasest võõristusest kõige uue ja tundmatu suhtes ning eri põhjustel välja kujunenud (usulistest) eelarvamustest. Nüüdisaegsele kristofoobia levikule on kaasa aidanud ilmalikustunud ühiskondades pakutav ebapiisav usuline haridus, endistes sotsialismimaades ka seal ateistliku kihutustöö käigus juurutatud müüdid. Kuigi kristofoobia võib olla mõjutatud ateismist ja antiklerikalismist, ei tohi neid siiski samastada – iga ateist ja antiklerikaal ei ole veel kristofoob.
