17. sajandi keskel Venemaal tekkinud usuliikumine, mida iseloomustavad dualistlik maailmakäsitlus, range askees igapäevaelus ja ekstaatilised Püha Vaimu vastuvõtmise rituaalid
Это интересно
Pärimuse kohaselt pani liikumisele 1645. aastal aluse Kostroma talupoeg Danila Filippovitš (surnud 1700), kellesse asus elama Jumal Isa ise. Hlõstid ise on nimetanud ennast „Jumala inimesteks” ja oma usku „Kristuse usuks”. Hlõstide nime said nad vastastelt range askeetliku eluviisi järgi, mille hulka kuulub sage paastumine ning enesepiitsutamine. Hlõstid peavad materiaalset maailma täielikult kurjuse võimu all olevaks ja püüavad sellest eemalduda. Nad usuvad Kristuse ja Jumalaema kehastumisse erilise täiuse ja armu omandanud usklikes, kes võivad taolise õnnistuse osaliseks saada palvete ja ekstaatilise tantsuga täidetud Püha Vaimu vastuvõtmise rituaalidel, mis on tuntud „radenije” (радение) nime all. 18.–19. sajandil jagunes liikumine mitmesse eri harusse, millest osa on vähesearvulisena säilinud ka nüüdisajal.
Hlõstide keskkond sai kasvulavaks ühele teisele vene sektile, skopetslusele, mis aja jooksul hlõstlusest eraldus ja teatud määral tollele isegi konkurendiks sai.
На странице корпусного менеджера SkELL пользователь может познакомиться с контекстами употребления и с распространёнными сочетаниями слова, а также с синонимами и другими близкими по значению словами. Данные выбраны компьютером aвтомaтически и могут содержать ошибки.
