Absentismi termin on levinuim tööõiguses ja psühholoogias, kus see märgib korduvat kõrvalehoidmist (töö)kohustuste täitmisest. Religioosses kontekstis kasutatakse seda kirjeldamaks eelkõige läänemaailmas levinud nähtust, mille puhul ka ennast usklikuks pidavad koguduseliikmed, kellel ei ole selleks ei tervislikke ega logistilisi takistusi, ei näe vajadust osaleda koguduse regulaarsetel kooskäimistel. Sageli asendavad nad need mõne muu, individuaalsema Jumala austamise vormiga, nagu jumalateenistuste ülekannete või salvestiste vaatamine, üksi palvetamine, kodused koosviibimised pereringis või sõpradega vms.