Oratooriumi kui heliteose sünd on seotud 17. sajandi Itaaliaga, kus see arenes välja Roomas püha Filippo Neri (1515–1595) oratoorlaste vennaskonna kirikus peetud muusikalis-sõnalistest rahvakeelsetest palvustest. Vennaskonna peamise struktuuriüksuse – oratooriumi – nimi kinnistus ka uuele heliteose liigile. Oratooriumi viljeldi algul peamiselt katoliku maades – Itaalias, Austrias ja Prantsusmaal –, kuid 17. sajandi lõpul hakati Saksamaal ja 18. sajandil ka Inglismaal looma üha enam protestantlikke oratooriume. Algusest peale ja iseäranis nüüdisajal on kirjutatud ka ilmalikke oratooriume, kuid muusikaajaloos on valdavad olnud just vaimuliku sisuga teosed, mis on saanud ainest eelkõige piiblilugudest ja pühakute eludest.
