Uustestamentlik vastus küsimusele, kes on ligimene, peitub tähendamissõnas halastajast samaarlasest (Lk 10:30–37). Kui tavapäraselt mõistetakse ligimesena kaasinimest, kelle suhtes kehtib käsk, „armasta oma ligimest nagu iseennast“, siis siin saab ilmseks ka teine aspekt: ligimene on see, kes hädasolijat aitab.
Ligimesi, keda meie peame teenima, ei ole miljoneid, vaid igakordselt vähesed või üksikud, kes meile on antud, et me neid kestvalt või teatud asjas teeniksime.
