Traditsioon võib olla suuline või kirjalik. Kui suuline traditsioon võib edasiandmisel paratamatult muutuda, siis kirjalik traditsioon (nt pühakiri) on kanooniline ja muutmatu (nt hinduistlik suuline pärimus smriti ja veedakirjandus šruti). Religioosne traditsioon võib olla sõnaline (õpetus, usudogma) või tegevuslik (rituaalid). Religioonifenomenoloogiline uurimine on näidanud, et rituaalid on ajas püsivamad kui nende müüdilised põhjendused.