Temale järgnes veel üheksa suurt õpetajat. Enesenimetus "sikhid" viitab nende kui jumala ja gurude (õpetajate) õpilastele. Sikhide ühiskond on ajalooliselt militaarne, et vastu seista moslemitele. Sikhide pühakiri on pandžabikeelne Adigranth ("Alusraamat") ja tähtsaim kultuskeskus Amritsaris asuv Kuldtempel. Sikhid tunnistavad ainujumalat, keda nimetatakse paljude nimedega ja kelle poole pöördutakse palves pühakirja värssidega, kuid keda ei tohi pildil kujutada. Sikhismi õpetuses on hinduismist pärit karma ja sansaara mõisted, kuid ühiskonnas ei ole varnasid ega kastikorraldust. Kuna iga sikh peab lugema pühakirja, ei ole sikhismis vaimulikke, vaid eespalvetajad. Traditsiooniline meessikhi välistunnused on eriline turban, pikad juuksed ja habe, mida küll tänapäeval alati ei järgita. Sikhid on ühiskondlikult aktiivsed ja India ühiskonnas mõjukad.
