Religioosne elamisviis ei tugine dogmadele ega riitustele, vaid üleloomulikuga ühendust taotlevatele elamustele. Müstikaga on enamasti seotud askees. Tavaliselt mõistetakse müstikat kui Jumalaga ühtesulamist (panteistlik müstika), mõnikord ka millegi sellise otsimist, mis inimest Jumalast eristab (teistlik müstika). Islamis on m levinud sufismina, India kultuuriruumis hinduistliku ja budistliku tantrismina, kristlik müstika on olnud populaarne Hommikumaa kirikutes, keskajal ka roomakatoliku kirikus, juudi müstikast on tuntud eriti teosoofiline müstika ja hassidismi voolud. Vastavalt psühholoogilisele suunitlusele eristatakse ka intellektuaalset ja tundemüstikat.
