üks kolmest peamisest semiootika harust (süntaktika ja pragmaatika kõrval), uurib märkide (ja ka suuremate tähenduslike üksuste) suhet tähistatavaisse objektidesse, märkide tähenduslikku aspekti
Hea teada
Semantika, süntaktika ja pragmaatika on kolm peamist semiootika osa. Semantika (semantics) on semiootika haru, mis uurib märkide (ja ka suuremate tähenduslike üksuste) suhet tähistatavaisse objektidesse, märkide tähenduslikku aspekti. Süntaktika (syntactics) on semiootika osa ehk mõõde, mis uurib viise, tavasid ja reegleid, kuidas tähenduslikud üksused (märgid) omavahel suhestuvad, ent ka seda, kuidas on tähenduslikest ühikutest moodustatud suuremad tähenduslikud üksused. Pragmaatika (pragmatics) on semiootika osa, mis uurib viise, tavasid ja reegleid, kuidas märke (ja suuremaid tähenduslikke üksuseid) kasutatakse.
Semantika on seotud maailma märgistamise, sellele tähenduse (Morris märgib, et termin „tähendus“ on ülekoormatud ja seda peaks vältima) andmisega, märgi ja esmee omavahelise suhtega. Semantiline mõõde nii tähistab kui denoteerib (nimetab,osutab) Morris eristab siin designaati (hiljem nimetab selle signifikaadiks), mis on märgi üldiseks tähenduseks, ja denotaati, mis on seotud konkreetse objektiga.
