üks kolmest peamisest semiootika harust (semantika ja süntaktika kõrval); semiootika osa, mis uurib viise, tavasid ja reegleid, kuidas märke (ja suuremaid tähenduslikke üksuseid) kasutatakse
Это интересно
Semantika, süntaktika ja pragmaatika on kolm peamist semiootika osa. Semantika (semantics) on semiootika haru, mis uurib märkide (ja ka suuremate tähenduslike üksuste) suhet tähistatavaisse objektidesse, märkide tähenduslikku aspekti. Süntaktika (syntactics) on semiootika osa ehk mõõde, mis uurib viise, tavasid ja reegleid, kuidas tähenduslikud üksused (märgid) omavahel suhestuvad, ent ka seda, kuidas on tähenduslikest ühikutest moodustatud suuremad tähenduslikud üksused. Pragmaatika (pragmatics) on semiootika osa, mis uurib viise, tavasid ja reegleid, kuidas märke (ja suuremaid tähenduslikke üksuseid) kasutatakse.
Pragmaatika vaatleb seda, kuidas märke kasutatakse. Võib eristada kirjutavat ja rääkivat subjekti, suhteid rääkija ja kuulaja vahel, sõnalist mõjutamist jms. Pragmaatiline reegel konstateerib tingimusi, mille täitmisel märgiline vahend on tõlgendaja jaoks märk. Reeglid on siin pigem soovituslikud, kuid nende järgimine aitab sõnumi mõjukust suurendada (sellega tegeleb näiteks retoorika). Pragmaatiline mõõde väljendab oma kasutajat ja surnud keeltes see mõõde puudub (sest ei ole väljendajaid).
