märgi, seejuures eelkõige keelemärgi komponentide vahelise seose omadus, mille puhul tähistaja seostamist kindla tähistatavaga põhjendab nt sarnasus või funktsioon
Hea teada
Arbitraarsus (arbitrariness, suvalisus) on märgi, seejuures eelkõige keelemärgi komponentide vahelise seose omadus, mille puhul see seos ei ole motiveeritud tähistaja või tähistatava omaduste poolt, vaid põhineb ühiskondlikul reeglil, konventsioonil. Keeltevahelised erinevused on märgi arbitraarsuse üheks tõenduseks. Arbitraarsus ei tähenda, et märgi kasutajad saaksid oma suva järgi märkide tähendusi muuta või välja vahetada, kuna seda vabadust piirab märgisüsteemide ajalooline ja sotsiaalne loomus, st põhinemine traditsioonil ja konventsioonil, solidaarsusel mineviku ja kogukonnaga. Arbitraarsusele vastandub Saussure’i käsitluses motiveeritus (motivation, põhjendatus), mille puhul tähistaja seostamist kindla tähistatavaga põhjendab nt sarnasus või funktsioon. Selliseid motiveeritud märke nimetab Saussure sümboliteks (nt kaalud õigluse sümbolina).
Ei ole olemas keelt, milles miski poleks motiveeritud; juba määratluse järgi on ka võimatu kujutleda keelt, milles kõik oleks motiveeritud. [...] Erinevad idioomid sisaldavad alati mõlema, radikaalselt arbitraarse ja suhteliselt motiveeritud korrastiku elemente, kuid väga erinevates proportsioonides ning see ongi oluline tunnus, mis tuleb arvesse nende liigitamisel.
Seejuures rõhutab Saussure, et arbitraarsus ei tähenda siin, nagu oleneks tähistaja kõneleva subjekti vabast valikust, vaid see on motiveerimata, see tähendab meelevaldne tähistatava suhtes, millega tal pole reaalsuses mingeid loomulikke sidemeid.
