keemiliste ja bioloogiliste reaktsioonide tagajärjel toimuv materjali (tavaliselt metalli) keemilise koostise muutus. Arheoloogilised metallid (v.a kuld) pole kuigi stabiilsed ning enamikes keskkondades püüavad nad teiste ühenditega moodustada palju stabiilsemaid ühendeid. Olemas on kahte tüüpi metalli korrosiooni: kuiv korrosioon ja vesine korrosioon.[1] Korrosioon ei puuduta ainult metalle. Tegemist võib olla ka klaasi korrosiooniga, mis on võrreldes metalli korrosiooniga veelgi komplekssem[2] 1. Cronyn, Janet Margaret 1990. The elements of archaeological conservation. London : Routledge, 165–166. 2. Pedeli, Corrado & Pulga, Stefano 2013. Conservation Practices on Archaeological Excavations: Principles and Methods. Los Angeles : The Getty Conservation Institute, 27.