Riigi suveräänsus jaguneb kaheks: sisemine on suutlikkus teatud maa-ala ja elanikke valitseda, välimine täieõiguslik liikmelisus rahvusvaheliste suhete süsteemis (rahvusvahelis-õiguslik tunnustatus, subjektsus). Lisaks on olemas rahvasuveräänsus (popular sovereignty), mis väljendab rahva olemist kõrgeimaks võimukandjaks (demokraatia, rahvaste enesemääramisõigus). Mõnes käsitluses on suveräänsus ka jagatud.
