erialana ja professionaalse valdkonnana on konfliktide lahendamine (ingl. k. conflict resolution) eksisteerinud umbes 1950. ja 1960. aastatest, kui külma sõja kontekstis ja kahe maailmasõja järel tekkis samaaegselt nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas akadeemiline huvi konfliktide, nende lahendamise, ennetamise ja rahuks vajalike tingimuste uurimise järele. Lähtuvalt maailmavaatelistest ja teoreetilistest alustest on erinevaid lähenemisi sotsiaalsete, sh ka rahvuvaheliste konfliktide lahendamisele. Konfliktide lahendamine distsipliinina on interdistsiplinaarne, hõlmates (sotsiaal-)psühholoogiat, sotsioloogiat, politoloogiat, rahvusvahelisi suhteid, majandust, arenguõpet (ingl. k. development studies), filosoofiat, eetikat jne. Konfliktide lahendamine hõlmab endas seotud mõisteid nagu rahusobitamine (ingl k peacemaking), rahuehitamine (ingl k peacebuilding), rahutagamine (ingl k peacekeeping) jmt. Hea ülevaate konflikte lahendamise ABC-st saab näiteks raamatust “Contemporary Conflict Resolution” (Miall, Ramsbotham & Woodhouse, 1999) ja uudsete ideede ning töötvahenditega võib tutvuda näiteks leheküljel https://www.beyondintractability.org/