avvik, hälbimus, hälve, 1. erandlik vorm, anomaalia; (koe, elundi) kõrvalekalle normist nt. arvu, ehituse, asendi või funktsiooni poolest 2. vaimsete funktsioonide hälbed 3. läätse või peegli ebatäiuslikkusest põhjustatud valgusemurdumishälve, nt kromaatiline aberratsioon