tehnoloogiad, mis võimaldavad töödelda suurt hulka objekte[1]. Objektide individuaalne töötlemine võimaldab nende paremat kontrolli ning lähemat monitooringut, kuid suure hulga materjalide puhul pole see alati võimalik (väikesed raudesesemed, nagu naelad, needid jne või suur hulk keskaegseid arheoloogilisi nahatükke). Vaatamata sellele, et tegemist võib olla suure hulga materjalidega, tuleks neid järgevateks töötlusteks siiski seisundi järgi sorteerida. Kõige sagedasem masstöötlus on objektide immutamine, kuna see on kõige paremini kohandatav suure hulga objektide töötlemiseks[2] 1. Konsa, Kurmo 2004. Säilituskorralduse sõnastik, http://www.muinas.ee/files/sailituskorraldusesonastik.pdf. 2. Einarsdóttir, Sandra Sif. 2012. Mass-conservation of Archaeological Iron Artefacts. A Case Study at the National Museum of Iceland, https://gupea.ub.gu.se/bitstream/2077/29390/1/gupea_2077_29390_1.pdf, 35.