passiveerimine
1. a reduction of the anodic reaction rate of an electode involved in corrosion; 2. the process in metal corrosion by which metals become passive; 3. the changing of a chemically active surface of a metal to a much less reactive state (see: corrosion, passivator; compare: activation), 1. korrosioonis osaleva elektroodi anoodreakstsioonikiiruse vähenemine; 2. korrosiooniprotsessis metalli muutumine passiivseks; 3. metalli keemiliselt aktiivse pinna muutumine tunduvalt vähemaktiivsemaks (vt korrosioon, passivaator; vrd aktivatsioon)