termokeemilise töötlemise käigus moodustunud pinnakiht, mis koosneb töötlemise käigus sisseviidud elementide ja põhimetalli kindlate elementide keemilistest ühenditest (vt nitriitimine), surface layer formed during thermochemical treatment and made up of chemical compounds formed by the element(s) introduced during the treatment and certain elements from the base metal (see: nitriding), приповерхностный слой, который появляется во время химико-термической обработки и который состоит из химических соединений, образованных химическим(и) элементом(ами), диффундировавшим(ими) в приповерхностный слой во время обработки, а также определённым(и) химическим(и) элементом(ами) из состава основного металла (см. азотирование)