Kogukondlikku muusikateraapiat on nimetatud ka rahvusvaheliseks liikumiseks ja vaatenurgaks, mis tähtsustab inimestevaheliste sidemete, heaolu ning sotsiaalsete muutuste loomist muusikas ja muusika abil. Muusikat nähakse sotsiokultuurilise fenomenina ning lisaks klientide individuaalsete eesmärkide toetamisele on muusikateraapia suunatud ka muusikaliste kogukondade loomisele ja võimestamisele (Pavlicevic ja Ansdell, 2004). Kogukond tähistab KMT-s gruppi, mis kujuneb läbi muusikalise kogemuse, kus osalejad ise loovad ühise aja, ruumi, žestide ja energia maailma (Metstak, 2012). Kogukondliku muusikateraapia eesmärgid võivad olla seotud terviseedendamise, tugiteenuste pakkumise, kogukonna arendamise või ka musitseerimise võimaluse loomisega. Sealjuures vaadeldakse klientide vajadusi läbi inimõiguste prisma, peetakse silmas tervise-, inimarengu ja võrdsusega seotud aspekte, nähakse, et igal inimesel on õigus musitseerida ja muusikast osa saada. Tegu pole lihtsalt muusikateraapiaga kogukonna kooskäimiskohtades, vaid eesmärgiks on sageli ka (iseseisvalt) toimiva muusikalise kogukonna kujundamine, nii et musitseerimine toimub lõpuks sellest kogukonnast enesest lähtuvalt ja tema enda jaoks (Stige, Ansdell, Elefant ja Pavlicevic, 2010). Sageli on muusikaterapeudi ülesandeks aidata klientidel oma ellu muusika ja aktiivne musitseerimine (tagasi) tuua ning luua kogukonnale musitseerimiseks vajalikud tingimused (Vessmann, 2015). Kogukondlik muusikateraapia on osalejate aktiivsusele ja ressurssidele orienteeritud, keskkonnaga arvestav, performatiivne, aktivistlik ning eetikast lähtuv. (Inglise keeles kasutatakse kogukondliku muusikateraapia iseloomustamiseks akronüümi PREPARE (participatory, resource-oriented, ecological, performative, activist, reflective, and ethics-driven (Stige & Aaro, 2012).)
