Põkkõmblus leiab reeglina kasutust kui servavahemikõmblus, mille puhul liidetakse detailide servad. Eristatakse veel pinnaõmblusi, kus detailide pinnale on keevitatud keevisläbimid (nt õhukese pleki mõõtmete taastamisel). Põkkõmblusel moodustub keevitamise poolel kõrgem koht, mida nimetatakse keevisõmbluse tugevduseks ehk vallikuks. Keevitatavate detailide vastaspoolel ehk õmbluse juure kohal moodustub täieliku läbikeevituse korral samuti kõrgendus ehk tugevdus. Tavaliselt kasutatakse täieliku läbikeevitusega põkkõmblusi, kuid erandina ka osaliselt läbikeevitatud õmblusi (nt I-õmblus, HV-õmblus, V-õmblus, U-õmblus jt).
